Keelekola

Uus tase spämmikirjades

2009-06-25T10:44:00.000+03:00

Your friend has made you an greeding e-card.

Väidetavasti sisaldab ClamAV viirust.

Kes või mis siin kasumit teenib?

2009-06-12T13:50:00.002+03:00

http://www.e24.ee/?id=131047
Kuigi allahindluskampaaniad meelitavad küll ostjaid spordipoodi, ei teeni nad siiski kasumit. Sestap loodab Rademar plussi jääda alles 2012. aastal.

Kes või mis siin kasumit teenib? Millele viitab asesõna "nad"? Kuna tegemist on isikulise asesõnaga, siis tuleb otsda eelmisest lausest isikut, kellele viidatakse. Isikule viitab ainult sõna "ostja". Ostja tuleb poodi kasumit teenima? Vaevalt.

Kui lubada sõnal "nemad" viidata ka elutule, siis jääb alles "allahindluskampaania". Siis tekib küsimus, kes on see kasum, keda allahindluskampaania teenib?

Paraku langeb semantiliselt sobivaim, "spordipood" vormi ühildumise (ühildumatuse) tõttu kandidaatide hulgast välja.

Zanzarin Biosprei

2009-05-27T14:05:00.004+03:00

Mis keel see selline on?

Tund. nahapuhul tuleb loodet esmalt proo. väikesel nahapi. Päikesekaits-ev. samaa. kasutamisel pihus. viimasena Zanz. Enne tarvitamist korralikult loks. Koost. vt. pakendil.

Selle raha eest (152.-) võiks küll olla arusaadav tekst, mida ei pea luubiga lugema ega dešifreerima.

Mis puu on multipuu?

2009-05-19T10:13:00.001+03:00

Selle puu vilja mahl maitseb igatahes päris hästi.

2009-04-20T22:57:00.001+03:00

Spordi etümoloogiast

2008-03-30T01:11:00.003+02:00

1981. aasta "Võõrsõnade leksikon" ütleb sõna "sport" olevat tulnud eesti keelde inglise keelest, sestap on paslik uurida, kuidas on see sõna inglise keelde tulnud.

Sport pole muud kui meelelahutus.

Verbina on sõna "sport" c.1400, "to take pleasure, to amuse oneself," from Anglo-Fr. disport, from O.Fr. desport http://www.etymonline.com andmetel. Veel lõbusamaks teeb asja nimisõna "sport" juures toodud väljendi seletus: "The sport of kings was originally (1668) war-making."

Kuidas tekib pidgin

2008-03-23T11:29:00.000+02:00

Eesti meedia klassika...

2008-03-17T17:27:00.003+02:00

Eesti meedia blogis. Kuna "Eesti meedia" ei võimalda kommentaare, siis kirjutan oma arvamuse siia.

Tolles blogis toodud väiteid,

Tegemist on krestomaatilise sõnakujundiga, mida Eesti lehed hakkasid kasutama 1990. aastate teisel poolel...

Kujundi juured on tõenäoliselt Eesti Päevalehes, kuid hiljem on see sagedasemat kasutamist leidnud Postimehes.

on võimalik praktiliselt kontrollida. Võtame TÜ Eesti Kirjakeele Korpuse päringu ja kontrollime hüpoteese.

Tegemist on krestomaatilise sõnakujundiga, mida Eesti lehed hakkasid kasutama 1990. aastate teisel poolel... Jätame 'krestomaatilise sõnakujundi' kõrvale ja kontrollime aega.
1980te ajakirjanduse korpuses leiduva 13515 lause hulgas ei leidu ühtegi korda sõna 'hullutas'. Samuti ei leia me neid 1990te ajakirjandustekstides (üldiselt). Täpsem otsing annab täpsema tulemuse sõna ilmumise kohta.

"Kujundi juured on tõenäoliselt Eesti Päevalehes, kuid hiljem on see sagedasemat kasutamist leidnud Postimehes."
1. Võtame Eesti Päevalehe 1995-1999. Enam kui 1,3 miljoni lause hulgas esineb "hullutas" 75 korral. Kõigepealt jahi ja spordiga seotud artiklites, 1996/1997, siis aga 1997. aasta septembrist alates lausa pealkirjades, seda Piret Peensoo artiklites (Teatrifestival hullutas jalutajaid, Õunapidu hullutas pereemasid). Edaspidi kasutatakse sõna 'hullutas' ka majandusartiklis (rääkides Q-GSMist) ja alles 1998. aastal jõuab see kontserdiarvustustesse.
2. "Postimehes" on sama ajavahemiku jooksul palju vähem vasteid -- 1,9 miljoni lause hulgas ainult 9, kuid kontserdiarvustustesse jõuab sõna juba 1997. a. sügisel. Enamasti kasutatakse seda siiski spordi kontekstis.
3. Kontrollisin üle ka "Ekspressi", 1999--2001 oli alla miljoni lause hulgas 9 esinemist, kuid jällegi alates 1997. aastast ka kontserdiarvustustes.

Seega ei saa päriselt väita, et kujundi juured oleksid Eesti Päevalehes, kuid kuna väljendit kasutati seal ka pealkirjades, siis on see ilmselt mõjuvam olnud. Tundub, et mingil salapärasel kombel on väljend ilmunud ajakirjanduskeelde tervikuna, oletada võib, et eelkõige spordialaste artiklite kaudu.

Head emakeelepäeva!

2008-03-14T14:16:00.004+02:00

Ja mõelgem järgi, mida tegelikult tähendab emakeel. Kelle emakeel?

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, kas eesti keele suurim vaenlane on integratsioon või keegi muu. Selles artiklis on kaks asja, millega ei saa kuidagi nõustuda.

Meie riigi integratsioonipoliitika tulemusena muutub keel tundmatuseni. Keelekaitse seisukohalt on kõige parem, kui integratsiooni ei toimuks – venelased räägiksid oma keelt ja eestlased omavahel eesti keelt, ilma et nad kokku saaks.

Vastupidi. Räägitakse seda, mis on prestiižne. Praegu räägivad Eestis elavad ja eesti keelt mitte emakeelena kõnelevad inimesed päris palju eesti keeles. Tundub, et nende jaoks on see prestiižne. Tõenäoliselt on see nende jaoks esimene võõrkeel. Nagu paljudele eesti keelt emakeelena kõnelejatele inglise keel. Võibolla see prestiiž hakkab ka eestlastele teiste eestimaalaste kõrvalt külge?

Kuidas olete rahul eesti keele kasutusega meedias?
Väga. Emakeele kõneleja üldkeeleteaduse seisukohalt ei eksi mitte kunagi. On olemas kirjakeele norm, õigekeelsus, mis kehtestatakse kunstlikult, et keel koos hoida. Selle normi vastu vahel eksitakse.

Ajakirjanduse keel pole mitte lihtsalt keel, vaid see, millest eeskuju võetakse. See, kuidas lehes kirjutatakse, raadiost kuuldakse ja televiisorist nähakse, mõjutab inimesi palju rohkem kui see, kuidas räägib keegi, kes ilmselt keelt päris hästi ei oska. Ajakirjanduse keel on küll see, mida keelekorpustesse kogutakse, aga ta ei ole kõnekeel. Ta peaks olema toimetatud kirjakeel. Muidugi on see Urmas Sutropi isiklik arvamus, olgu ta pealegi meediakeelega rahul, aga mina küll ei ole.

Turvafirma mõttetu nimi

2008-03-13T10:02:00.002+02:00

G, S ja vahepeal mingi käkk, nagu pluss. Mis osutub lähemal vaatlemisel neljaks. Eesti keeles kõlab see kui kee-neli-ess. Täiesti mõttetu. Ingliskeelses maailmas, jah, on "džii for ess" vähemalt mingi kõlaga, ja kui nüüd mõelda international English keele peale, kus 'the' ja 'g' pahatihti ühtmoodi kipuvad häälduma (nagu esimene hääik nimes Jesus), siis nimel 'dži-fooss' oleks isegi päris jumet. Nagu Jõud Ise või midagi nii.

Muidugi on see vana uudis, aga lihtsalt jäi see märk linnapeal jalgu.

Ingliskeelsed vs *inglisekeelsed

2008-03-12T19:41:00.004+02:00

Hiljuti pahandati ühe "Postimehe" artikli kommentaarides selle üle, miks pealkirjas on "ingliskeelne", mitte *inglisekeelne. Ei saa küll võtta tõsiselt kommentaari, mille kohaselt

vorm INGLISEKEELSED sobis aastakümneid, nüüd uue aja jooksul on aga kirjaoskamatud ühe tähe ära kaotanud, nii tekkiski INGLISKEELSED

Siiski tekkis huvi pärast küsimus, kas ja kui siis millal kirjutatigi inglisekeelsetest asjadest. Abiks TÜ Avutilingvistika kodulehel olev korpusepäring. Eeldame, et möödunud sajandil ajakirjandust veel keeleliselt toimetati ja seega vastab tekst enam-vähem kirjakeele normile. Nagu võiski arvata, ei tulnud päringule inglisekeel[ns]e mitte ühtegi vastet, ka siis kui valisin ajakirjanduse vahemikust 1960--1999. Vasteid päringule ingliskeel[ns]e oli samast ajavahemikust kokku 22 rohkem kui 114 tuhande rea hulgas. Vahepealsetes tekstides inglise keelest nähtavasti ei räägitud, enne kui saja-aasta vanuste tekstide hulgast leidsin tõepoolest ühe lause:

Järgmisel päewal teatas üks ajaleht , et Woodburly sellele 2000 dollari määranud on , kes temale ta arwamise wastandit ette tuua wõib ning see uudis läks kohe üle terwe ilma , kus aga inglisekeelseid ajalehti loeti , laiali.

Inimestel on ikka hea mälu.

Tere tulemast!

2008-03-12T14:58:00.000+02:00

Siia kolivad Kuutrollipargi keelejutud. Ilmselt saab neid rohkem olema kui seni.